Töökas lapsehoolduspuhkus

 On küll nii, et kui inimene planeerib, siis jumal naerab. Tegelikult planeerisin ma augustikuust kuni määramata ajani olla lapsehoolduspuhkusel. Nautida elu, jalutada, lugeda mänguplatsil raamatuid ja teha ära kõik arvutis istumist vajavad töökesed. Kaasa arvatud blogisse kirjutamine, turundamine tuleviku tarbeks ja raamatupidamise mingisugusegi mõistliku tasemeni viimine. Siis aga selgus , üsnagi ootamatult ja üllatuslikult, et Õmblusmamsli teenuste järele on siiski mõningane nõudlus. Seega: lapsehooldus ja õmblustöö käsikäes ja mitte haisugi puhkusest. 

Aga hüva, imepisike galerii "lapsehoolduspuhkuse" ajal tehtud töödest. Lapitekk väikesele poisile, kes tegelikult on suur autofänn. Ilmselt tulevane Ott Tänak. Tekk, otse loomulikult, autodega.  Lapiteki suuruseks 200 x 100 cm ja kuna see oli mõeldud poisi autokujulisele voodile päevatekiks, siis tihedalt vabakäe tepinguga üle vuristatud. 

Parajalt nokitsemist nõudev ja mõnusalt roosades toonides mängutekike. Toonid määras seesamune lastega kangas, mida tekis näha. Tellija saadetud ning kunagi mähkimisalust kaunistanud kangas leidis omale uue hingamise ning Õmblusmamsel suisa fännab sellelaadilist taaskasutust. Lisaks on mängutekis põnevaid salataskuid, krõbisevaid detaile, karvaseid, siledaid, sametisi kangaid ja muud põnevat. Tekike on suuruses 130 x 130 cm.

Nohüva, kolm on kohtu seadus. Sinise taeva, seenemetsade ja rohelise rohu karva lambatekk. Lammas ise selline pehme ja villane, nagu ühtedele korralikele lammastele kombeks. Suuruseks 180 x 115 cm.

Aga nüüd sellest lapsest, kelle hooldamiseks oleks Õmblusmamsel tegelikult pidanud puhkusel viibima. See siin on meite pere kõige noorem liige, kutsikas Urfo. Suurepäraste näriliseomadustega elurõõmus ja aktiivne kõrvikkrants. Lemmiktegevusteks vareste taga ajamine, kärbeste utiliseerimine ja igatmasti paberist toodete närimine. Pisukese ehmatusega selgus, et eriliselt maitsvad on kangaid täis pappkastid. Küllap oli elmises elus minu Urfo paberihunt.

Nüüd näeb Õmblusmamsli tööpäev välja selline: pakin koera rattakorvi (Korvis püsimise sai ta väga kiiresti käppa) , väntan oma lapsepõlvekodus asuvasse õmblustuppa tööle, jalutan koeraga, jätan ta töötoa ukse taha tukkuma, sööme, jalutame, mängime ja siis ehk lubatakse veel pisut õmmelda. Üldiselt, päev on tihe. Proovisin ka varianti, et jätan koera aeda uitama kuid pärast mõningaid sigadusi ei läinud see mitte. Minu emale ei meeldinud kompostihunnikus kaevandamine ( Koer haises pärast seda nagu tõhk) ja püüd kuuri vundamendi alla kaevatud augu kaudu Ameerikasse jõuda. Eks ma siis proovi oma koeratitest miskit asjalikku kasvatada, lapitekke õmmelda ja samal ajal pisut tihedamini oma blogisse jõuda.