Rännumehe lapitekk

 Rännumeest lapitekil muidugi ei ole. Või siis irooniaga pooleks: rännumehed pistis karuott juba nahka. Ainult hunnik telke jäi metsa alla vedelema. Positiivsema stenaariumi kohaselt on rännumehed kõik oma vigvamitesse varjunud ning pildistavad üksikut ringi uitavat karu. Olgu kuidas on, aga säärane tekimõte kummitas mind tükk aega, enne kui sain mahti ta kangasse valada. Õmblusmamsli rännukire materialiseerumine lapitekis sest rännukirg on tõesti suur. Kuna kaugematesse kohtadesse pääsemine on sel turbulentsel ajal keeruline (Kohale võib pääseda aga tagasi enam mitte) , siis kolistan oma jalgrattaga niisama ringi. Minu jaoks on niisama rattasõit 50 kilomeetri raadiuses Pärnu linnast ja lähikonnas on pooled teed juba läbi vändatud. Valmistun tõsisemateks väljakutseteks ning küpsetan lisaks lapitekindusele peas uut äriplaani. See oleks turismifirma nimega "Ivan Sussanin".

Pisike wikipeediline ülevaade Ivani tegevusest: Vene talumees Domino külast (Tänapäeval Sussanini rajoon Kostroma oblastis), kes 1613 aastal teejuhina juhatas vales suunasVenemaad rünnanud Poola-Leedu väed, päästes sellega lähistel elanud noore Vene tsaari Mihhail Romanovi.

 Õmblusmamsli rännutegevuse käigus on ilmnenud, et ära eksimine ei valmista mulle mitte mingeid raskusi ka kõige parima ettevalmistuse korral. Erinevalt Ivanist ei pea ma eksimiseks sugugi pingutama ja suudan lõdva randmega eksitada ka kõige kogenenumad rändurid. Kontrollitud! Sellele vaatamata olen nautinud iga oma reisi, et olla pärast pisut liivane. Minu pere ratsionaalsem pool arvab muidugi, et säärasele gurmee-ära eksimise teenusele suurt turgu ei ole. Kesse ikka tahab minna reisima kui alustamise koht ja aeg on teada kuid saabumine oleks teab kuidas ja millal iganes. Läbi häda olen ma siiski sihtpunkti ehk koju välja jõudnud. Muidu ei oleks neid lapitekilisi üllitisi ju sündinud ja mis siis ikka. Küllap tuleb lapitekkidega edaspidigi jätkata.

 Lapitekil endal on suurust 220 x 145 cm , on puhta puuvillane ja sobiks mõne ränduri voodile.