Aasta algas Õmblusmamslil lennukalt ja algus, see on ju kõige olulisem. Kõigepealt lapitekk vanakooli propellerlennukiga. Kui pilti kaeda, siis tegelikult võiks säärane mudel koguni mõnda aega õhus püsida. Aerodünaamika on Õmblusmamslil nõrk koht kuid andsin endast parima. Lapitekil liugleb lennuk majade kohal täiesti probleemivabalt.
Edasi pisut pontsakas öökull. Kas säärane linnuke ka reaalselt õhku suudaks tõusta, pole ma päris kindel. Enne tuleks teine dieedile panna kuid siis kaotaks ta vähemalt poole oma armsast ümarusest. See polegi probleem sest lapitekil istub öökull kindlalt oksal.
Mõlemad tekikesed on 230 x 160 cm suured ja said tehtud ühe pere lastele.
Edasi ei saa üle ega ümber taaskasutusest sest vastuvaidlemata on see Õmblusmamsli lemmikteema. Ma võiksin olla suisa taaskasutuse reklaamnägu. Suunamudija, nagu seda tänapäeval väljendatakse. Suur nauding on millestki kole imelikust midagi (mõnikord veel imelikumat) valmis meisterdada. Pealegi on taaskasutuse puhul tooraine tihtipeale muidu käes. Antud komplektist on kõik hilbud kummalisi radu pidi minuni jõudnud kuid lähemalt punasest kampsunist. Algselt oli see sõbranna annetatud riidetükk täiesti tavaline, eest nööpidega punane kampsun. Kuid milline materjal: 75% siidi ja 25% puuvilla. Küllap saanuks seda ka ilma tuunimata kanda kuid midagi häiris mind ja nii see kampsunitükk kaltsukasti seisma jäi. Paari aasta pärast ja paar tundi enne lapse jõululaata jõudis minuni teadmine, et häiriv faktor on mittemidagiütlevad pruunid plastiknööbid ning lahenduseks nööpide vahetus mustade ning säravate vastu. Kuid oh häda! Kmpsun oli vahepealse ajaga kõvasti kitsamaks jäänud ja nägin selles välja nagu viiner kiles. Küllap olid kalorid jälle kaltsukastis toimetanud. Ainus ja kõige kiirem lahendus oli klassikaline. Ehk siis jupp kreemika pitsäärega pruuni paela ja teine jupp tumesinist sametpaela, millega esimese paela pruun osa kinni katta ning üks ilunikerdustega metallhaak, mis seda kõike koos hoiab. Töö kiire ja korralik.
Edasi pisut pontsakas öökull. Kas säärane linnuke ka reaalselt õhku suudaks tõusta, pole ma päris kindel. Enne tuleks teine dieedile panna kuid siis kaotaks ta vähemalt poole oma armsast ümarusest. See polegi probleem sest lapitekil istub öökull kindlalt oksal.
Mõlemad tekikesed on 230 x 160 cm suured ja said tehtud ühe pere lastele.
Edasi ei saa üle ega ümber taaskasutusest sest vastuvaidlemata on see Õmblusmamsli lemmikteema. Ma võiksin olla suisa taaskasutuse reklaamnägu. Suunamudija, nagu seda tänapäeval väljendatakse. Suur nauding on millestki kole imelikust midagi (mõnikord veel imelikumat) valmis meisterdada. Pealegi on taaskasutuse puhul tooraine tihtipeale muidu käes. Antud komplektist on kõik hilbud kummalisi radu pidi minuni jõudnud kuid lähemalt punasest kampsunist. Algselt oli see sõbranna annetatud riidetükk täiesti tavaline, eest nööpidega punane kampsun. Kuid milline materjal: 75% siidi ja 25% puuvilla. Küllap saanuks seda ka ilma tuunimata kanda kuid midagi häiris mind ja nii see kampsunitükk kaltsukasti seisma jäi. Paari aasta pärast ja paar tundi enne lapse jõululaata jõudis minuni teadmine, et häiriv faktor on mittemidagiütlevad pruunid plastiknööbid ning lahenduseks nööpide vahetus mustade ning säravate vastu. Kuid oh häda! Kmpsun oli vahepealse ajaga kõvasti kitsamaks jäänud ja nägin selles välja nagu viiner kiles. Küllap olid kalorid jälle kaltsukastis toimetanud. Ainus ja kõige kiirem lahendus oli klassikaline. Ehk siis jupp kreemika pitsäärega pruuni paela ja teine jupp tumesinist sametpaela, millega esimese paela pruun osa kinni katta ning üks ilunikerdustega metallhaak, mis seda kõike koos hoiab. Töö kiire ja korralik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar