Soojalt särtsakas lapitekk.

Alustaks õige statistikast. Külma, kõleda ja pimeda novembrikuu (november ei kuulu mu lemmikute sekka) jooksul jõudis Õmblusmamsli õmblusmasin sünnitada ühe koera, lamba, karu, elevandi ning kaks öökulli. Selleks tuli Õmblusmamslil õmblusmasinat heas toonuses hoida ning sügismasenduseks polnud mingitki mahti. Ja siis lõpuks veel see kompvek, mille muster oli juba aastajagu mul peas sumisenud. Tekimustrid võivad olla üksjagu tüütud ja oleks narr ennast veel järgmise aasta suminaga piinata. Egas muud suuremat põhjust tekisünniks polnudki, kui et põnev oli teha ja tahtsin näha, mis välja tuleb. Suurvormid on jätkuvalt minu lemmikud ja tuliselt särtsakad värvid ei jäta Õmblusmamslit, vaatamata tema soliidselt tagasihoidlikule olemusele kohe teps mitte külmaks. Pealegi tahtis suuremate tekkide valik minu Etsy poes pisut täiendust.

Välja tuli aga nii, et kogu kupatus sobib suurepäraselt minu magamistuppa ja kohe kuidagi ei raatsiks maha ärida. Et nagu päriselt...sedapuhku lapitekk minule endale. Viimati juhtus selline erakordne sündmus 2010 aastal, kui elutoa diivan sai uue kuue.  Õmblusmamsel on klassikaline näide ilma kingadeta kingsepast ja viimasel ajal on koguni paremad hilbud hakanud kapist kaduma. Hiljem ilmuvad nad minu pisikese tütrekese kapist välja. Näikse, et tütrekene polegi enam nii pisikene. (Vaatasin, tekk on veel alles)

Tekk ise on keskmisekasvuline ehk 210 x 155 cm suur ja voodikattele kohaselt tihetepitud. Ahjaa, muster ise on täiesti tavalise kaheksakanna ehk õnnetähe pisukene edasiarendus.