14. veebr 2019

Peaaegu klassikaline lapitekk

Peaaegu klassikaline lapitekk sünnib siis, kui tuline tahe põrkub kokku suurepärase võimalusega. Õnneks sünnib siis tavaliselt lapitekk, mitte muhk pähe. Selgitan lähemalt. Juba tükimat aega on mul olnud kange tahtmine õmmelda lapitekk täiesti tavalises palkmaja tehnikas. Eelmainit tehnika on minu jaoks kui lapitöö käilakuju, kõige klassikalisem klassika, ilmselt sai sellest asi alguse. Ja kujutada pilti! See siin on minu esimene palkmaja võtetega lapitekk kui keskosas olevat pula-mula mitte arvestada. Ma ei saa ju ometi tervet lapitekki ühte moodi teha.
Tahtmine läks järjest tulisemaks ning, nagu klaver põõsast, ilmus välja Milvi, kes soovis oma sugulasele kinkida lapiteki. Sellise suure, rahvusliku ning pisut särtsakama.Sugulane ise on meesterahvas, armastab surfata ning elab Havail. Jajah, justnimelt Havail! Esimene hirm oli see, et kas säärases kohas elutseval ning surfamist armastaval meesterahval üleüldse voodi on, kuhu lapitekk laotada.  Aga oh õnne, pidavat olema!  Peale surfilaua olevat tal ka ameeriklannast naine, kodu ning küllap siis ka voodi. Uhh, milline kergendus! Havai on vaieldamatult eksootika top kolme seas, kuhu Õmblusmamsli lapitekil on au sattuda.

palkmaja tehnika

Edasi käis asi lihtsalt sest palkmaja tehnika idee oli kui vääramatu jõud, mis lihtsalt pidi lapitekiks saama. Särtsakas on see tekike kohe kindlasti. Samas ka eestlaslikult rahulik. Millegipärast tundub mulle, et isegi ääriveeri rahvuslik. Teab miks, tuletab see tekike mulle Kihnut meelde.

palkmaja tehnika, lapitehnika

Lapitekk sai 180 x 230 cm suur ja taganpoolt ülimalt südamlik.

palkmaja tehnika

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Väga kena tekk! Ja tõesti natuke nagu kihnu-tipuline, tite-tanuline mulje.