Mul on maru tore töö. Kes teine veel saaks ütelda, et on päev otsa töö juures tonti teinud. Samm edasi oleks hakata tegema kratti, kes raha kokku kannaks.Varsti tuleb see tegemine ette võtta.
Lapiteki tegemine algas sellest,et mulle meenus: sellel sajandil ei ole ma veel teinud tuuleratta blokki. Seepeale joonistasin oma ilusasse lillelisse kaustikusse kriipsu. Olen näinud imelisi kavandite vihikuid, kus sissekannete kvaliteet teeb suisa kadedaks. Paraku kriipsust kaugemale ma ei jõudnud ning lõin kangale käärid sisse. Loomulikult sobivate kangaste valimine võttis aega ühtejagu. Ikkagi tundus midagi puudu olevat ning ktitseldasin vaba käega pingviinilaadsed elukad, mis peaksid tegelikult tondid olema. Pärast nägusid ja lipse selgus, ongi tondid. Edasi ääred, vatiin, teppimine, kant ning 15 tunni pärast oli asi valmis. Kavandite kaustikusse jäi tontidega lapitekki meenutama kriips.
Nüüd jäi üle tehtud tööd imetleda, kui korraga meenus mulle kollasest ajakirjandusest läbi lipsanud teade, kus kodanik rõõmustab, et tema lapsel on nüüd kaks isa ja kaks ema. Oeh, milleni võib viia kollase ajakirjanduse mõningane jälgimine. Igatahes, need tondid siin ei ole isad ja emad ning inspiratsioon on tulnud Katuse Karlssonilt. Tondid mängivad lapitekil ringmängu.
Nagu ikka, on lapitekk müügiks. Suurus on 127x154 cm.
1 kommentaar:
Ahh. Nagu ma ka FB-s kirjutasin, kujutasin ette hoopis halli tontidega tekki - sellist jube õudsat hirmutavat värki :D Sinu oma on eht-sinulikult rõõmus ja rõkkav! Väga äge :P
Postita kommentaar