Mõnusalt mängutekke

Ja nii nad tapsidki meie blogi, ütleks vahva sõdur Šveik. Õmblusmamsel lisab, et kesse tegi, ise tegi. Eks siis tuleb eesliini töötaja kombel oma kallist kadunukest elustama hakata. Vahepeal on maailm lukku ja siis kuidagiviisi lukust lahti keeratud, viiruseks nimetatud tegelane on varitsenud inimesi nii pargis puu taga kui poes riiulite vahel, pööramata Õmblusmamsli tagasihoidlikule isikule siiski mitte mingit tähelepanu. Toimunud on nii maasika kui ka mõned muud sõjad kuid mamsel pole kasknud end mitte millestki kõigutada vaid südame rahus jätkuvalt õmmelnud, nii et massin kärssab.
Selle mänguteki puhul siin on jutt massina kärssamisest küll täiesti õigustatud. Nii suurt ning samal ajal nõnna paksu tekki pole ma enne teinud. Ok, kui minu ülimalt tubli õmblusmasin küll kräuksus ja oigas kuid teppis teki vapralt lõpuni, siis Õmblusmamsli käed ja kaelasooned ähvardasid küll kärssama hakata. 200 x 200 on mängutekina siiski minu võimete piir kuid tulemus oli vaeva väärt. Tellija jäi ka väga rahule ja ütles, et kõik tema kolm last armastavad öökulle väga. :)

See, märksa tagasihoidlikuma suurusega mängutekk (130 x 130 cm) telliti minult Saksamaale, Berliini. Uhh, jõudis õnneks ka kohale! Mitte kõigi pakkidega pole sel kummalisel ajal nii hästi läinud. Tekile paluti midagi, mis sümboliseeriks Berliini, Londonit, Inglismaa päälinna udu ning reisimist nende kahe linna vahel. Selle veinipudeli sümboolsust ei oska ma selgitada kuid klient on Õmblusmamsli kojas kuningas...

Viimane mängutekike on tehtud sellepärast, et Õmblusmamslile tuli säherdune kirju liblika ja heinamaa tunne. Tunne ise oli tore ja tegemine mõnus. Mängutekk on 115 x 115 xm suur ning kogu protsess kõige puhtakujulisem tootearendus. Kui nüüd arendus mõne aja pärast lõpule jõuab, siis ehk tuleb turule ka mõnes teises värvitoonis kirjusid liblikaid. See on siis sedapuhku kõik ja Õmblusmamsel lubab mõne aja pärast uuesti kirjatööd üritada. 

Avaldan Enele tänu blogi meelde tuletamast. :)