Tõsi, pojengidest on asi väga kaugel kuid paremat nimetust ei osanud ma oma lapitekile anda. Pealegi meeldivad pojengid mulle väga. Inspiratsiooni allikaks oli määratlemata sorti lilledega , õrn ja romantiline tapeet ning minu ülesandeks tapeet ja voodi lapitekiga kokku klapitada. Ahh, kui nauditavad on säärased ülesanded!
Tekikese suuruseks 220 x 160 cm ning ühtlasi Õmblusmamsli viimase aja kõige priskem tegemine.
Aga kuna ma lapiteki esimese poole kohta midagi arukat kosta ei mõista, siis kirjutan tagumisest. See läheb juba natuke õmblejate Murphy seaduste valdkonda: Asja untsu minemine ei hüüa tulles.
On ju kõigile teada, et niit lõpeb poolil 1 cm enne töö lõppu. Ning et kõige kaunim ja sirgem õmblus tuleb ilma alumise niidita. Siis närib masin end vaevata ka kõige paksematest kohtadest läbi.
Või kui otsid kääre on need nagu tina tuhka kadunud kuid ilmub välja see lõike osa, mis oli kadunud tund aega tagasi ja sai just uuesti joonistatud.
Mina ostsin kord kaltsukast kaks kena kangajuppi, millest ühel paraku kole plekk peal oli. Mõtlesin, et klapitan neist tekikesele tagumise tausta kokku kuid jah, olin plekikese otse keset voodrit lajatanud ning plekita kanga äärteks hekseldanud. Suur jama lasi end märgata alles siis, kui tekk koos ning teppimine käimas. Minust oleks noortele näitlejatele suurepärase õppevideo saanud: ahastav emotsioon kõikides oma varjundites. Aga noh, kus häda kõige suurem, seal aplikatsioon kõige lähem.
Tekikese suuruseks 220 x 160 cm ning ühtlasi Õmblusmamsli viimase aja kõige priskem tegemine.
Aga kuna ma lapiteki esimese poole kohta midagi arukat kosta ei mõista, siis kirjutan tagumisest. See läheb juba natuke õmblejate Murphy seaduste valdkonda: Asja untsu minemine ei hüüa tulles.
On ju kõigile teada, et niit lõpeb poolil 1 cm enne töö lõppu. Ning et kõige kaunim ja sirgem õmblus tuleb ilma alumise niidita. Siis närib masin end vaevata ka kõige paksematest kohtadest läbi.
Või kui otsid kääre on need nagu tina tuhka kadunud kuid ilmub välja see lõike osa, mis oli kadunud tund aega tagasi ja sai just uuesti joonistatud.
Mina ostsin kord kaltsukast kaks kena kangajuppi, millest ühel paraku kole plekk peal oli. Mõtlesin, et klapitan neist tekikesele tagumise tausta kokku kuid jah, olin plekikese otse keset voodrit lajatanud ning plekita kanga äärteks hekseldanud. Suur jama lasi end märgata alles siis, kui tekk koos ning teppimine käimas. Minust oleks noortele näitlejatele suurepärase õppevideo saanud: ahastav emotsioon kõikides oma varjundites. Aga noh, kus häda kõige suurem, seal aplikatsioon kõige lähem.
1 kommentaar:
No vot! Kui seda plekki ei oleks seal olnud, siis poleks pooltki see, mis praegu. Väga uhke tekk!
Postita kommentaar