Tükk aega olen arvanud, et kolmnurk küll minu teema ei ole. Aga on ja isegi väga. Miks ma muidu neid kolmnurgatekke kohe kolm tükki järjest valmis õmblesin. Iga nurga jaoks üks.
Halli-sinisekirju lapitekk ajatult moodsate, suisa klassikaliste brontosaurustega. Suurus 130 x 100 cm
Mannavahuroosa ja üliromantiline kolmnurkne öökullitekk. Suurus 130 x 100 ja puuvillase vatiiniga.
Tiheda kuusemetsa ja karumõmmi lapitekk. Ka see on titamõõtu. 100 x 100 cm ning puhtalt puuvillane. Kõik need tekikesed otsivad oma beebit.
Tegelikult oli tekiteol peale katsetuste veel üks põhjus: oli aega teha. Nüüd enam paraku ei ole, sest Õmblusmamsel siirdus mõneks ajaks palgatööle. Lugege: vabamüüki ei õmble paar kuud midagi kuid tellimused rõõmustavad mind endiselt. Oma lapitekiputkat kinni ei pane ning on käimas sotsiaalne eksperiment: kas ja kuidas on võimalik peale tööd veel tööle minna.
Miks, on arvatavasti kõikidele käsitöölistele üsna hästi teada. Lappidega mässamine pakub küll hulganisti tegemisrõõmu kuid üsna napilt äraelamisvõimalusi. Nimelt ei ole ma ikka veel õppinud toituma kangastest et neist ära elada. Puuvillane kulub lapitekkidesse, villast liigub mul üsna vähe ning sünteetikat ei suuda seedida. Vorsti, leiva ja uute susside ostmist firma rahade eest on raamatupidamises keeruline põhjendada. Ka ei ole tekkinud hambaaugu lappimine vist kulukõlbulik. Lohutuseks võib ütelda, et on olemas palju hullemaid hobisid kui lapitekindus. Ma suudan vähemalt oma kangaostud tasa teenida aga näiteks need, kes langevarjusporti harrastavad.... või siis hobi korras surfavad. Osta kallis varustus ja siis mine ka veel kusagile... Lootus on, et OÜ Õmblusmamsel turundaja ärkab suve keskel talveunest ja siis saab uuesti kutseliseks hakata.
Halli-sinisekirju lapitekk ajatult moodsate, suisa klassikaliste brontosaurustega. Suurus 130 x 100 cm
Mannavahuroosa ja üliromantiline kolmnurkne öökullitekk. Suurus 130 x 100 ja puuvillase vatiiniga.
Tiheda kuusemetsa ja karumõmmi lapitekk. Ka see on titamõõtu. 100 x 100 cm ning puhtalt puuvillane. Kõik need tekikesed otsivad oma beebit.
Miks, on arvatavasti kõikidele käsitöölistele üsna hästi teada. Lappidega mässamine pakub küll hulganisti tegemisrõõmu kuid üsna napilt äraelamisvõimalusi. Nimelt ei ole ma ikka veel õppinud toituma kangastest et neist ära elada. Puuvillane kulub lapitekkidesse, villast liigub mul üsna vähe ning sünteetikat ei suuda seedida. Vorsti, leiva ja uute susside ostmist firma rahade eest on raamatupidamises keeruline põhjendada. Ka ei ole tekkinud hambaaugu lappimine vist kulukõlbulik. Lohutuseks võib ütelda, et on olemas palju hullemaid hobisid kui lapitekindus. Ma suudan vähemalt oma kangaostud tasa teenida aga näiteks need, kes langevarjusporti harrastavad.... või siis hobi korras surfavad. Osta kallis varustus ja siis mine ka veel kusagile... Lootus on, et OÜ Õmblusmamsel turundaja ärkab suve keskel talveunest ja siis saab uuesti kutseliseks hakata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar