Kõigepealt proloog: Minu sõbranna Kadri andis mulle hääd nõu iga kuu 2019 aasta jooksul enesele midagi õmmelda. Kohe võttagi üks endaleõmblemise päev. Arukas on hääd nõu kuulda võtta ning 12 uut riidetükki aastas on märksa parem kui mitte midagi. Pärast kutseliseks lapitehnikuks hakkamist kippus skoor selle suure mittemidagi poole kalduma aga mittemidagigit selga panna pole sünnis ja sooja tema ei anna. Mine või kampsunit poest ostma. Vuih!!!
Edasi väike õiendus: mina isiklikult pole jätkuvalt "vana" tiitlit oma emaduse ette saanud. Vastne vammus on kokku pandud minu kangest kudujast vanaema tehtud kampsunitest. Tema ampluaa ulatus nii haapsalu rätikutest kuni pitsiliste kinnasteni. Selle hulka suur kuhi kampsuneid. Kui ise ei mõista nii käbedalt varrastega vehkida, tuleb kasutada olemas olevat. Pealegi, ega antud valikust ükski kampsik originaalkujul kanda sündinud. Ühte oli juba vanaema eluajal kodanik koi mekkinud. Teine oli äratuntavalt vanamutilõikeline. Eks vanaema oli ka üsna vana, kui selle kampsuni kudus. Kolmas ja neljas olid minu varase neiupõlve pidukampsunid aga mina ise olin otsustanud vähekene laiusesse edeneda. Pärast vanutamist ei mahtunud nad isegi minu pisemale selga.Viiendaks ei pane korralik lapitehnik mitte midagi puruks hakkimata ja uuesti kokku õmblemata selga. Kuuendaks oli vanaema täiesti teadlik minu tekstiilitükeldamisekirest ja küllap on tal sääl teises ilmas hea meel, et tema näputöö taaskasutusena edasi kestab.
Vammuseloome inspiratsiooni sain Katre Arulalt ning tema õmmeldud kampsik asub ajakirja "Käsitöö" poolt välja antud raamatus: "Hingekirjad".
Edasi väike õiendus: mina isiklikult pole jätkuvalt "vana" tiitlit oma emaduse ette saanud. Vastne vammus on kokku pandud minu kangest kudujast vanaema tehtud kampsunitest. Tema ampluaa ulatus nii haapsalu rätikutest kuni pitsiliste kinnasteni. Selle hulka suur kuhi kampsuneid. Kui ise ei mõista nii käbedalt varrastega vehkida, tuleb kasutada olemas olevat. Pealegi, ega antud valikust ükski kampsik originaalkujul kanda sündinud. Ühte oli juba vanaema eluajal kodanik koi mekkinud. Teine oli äratuntavalt vanamutilõikeline. Eks vanaema oli ka üsna vana, kui selle kampsuni kudus. Kolmas ja neljas olid minu varase neiupõlve pidukampsunid aga mina ise olin otsustanud vähekene laiusesse edeneda. Pärast vanutamist ei mahtunud nad isegi minu pisemale selga.Viiendaks ei pane korralik lapitehnik mitte midagi puruks hakkimata ja uuesti kokku õmblemata selga. Kuuendaks oli vanaema täiesti teadlik minu tekstiilitükeldamisekirest ja küllap on tal sääl teises ilmas hea meel, et tema näputöö taaskasutusena edasi kestab.
Vammuseloome inspiratsiooni sain Katre Arulalt ning tema õmmeldud kampsik asub ajakirja "Käsitöö" poolt välja antud raamatus: "Hingekirjad".
1 kommentaar:
See lause tuleks küll kuldsetes raamides seinale riputada:
"...korralik lapitehnik ei pane mitte midagi puruks hakkimata ja uuesti kokku õmblemata selga".
Postita kommentaar