Beebiraamat ja järjekorras teine. Seekord siis väikesele Annile. Anni on niii ilus nimi, eksole!
Asugem kohe lehitsema: Lustaka lillekese sees on väikesed helmed, mis raputades kõrisevad.
Midagi maalähedast: veski ja õunapuuaed.
Või on see hoopis pirnipuuaed. Veski tiivikuid saab vastavalt tuulele keerutada. Kes on veskimees, on saladus aga uks käib lahti ja raamatu omanikul on võimalik järele vaadata. Jahukotis elab pisike nunnu hiireke ning kui päike hakkab puule liiga tegema, saab päikese pilvega katta.
Toas elab kuldsete juustega neiukene.
Neiuke võtab kapist teise kleidi, paneb selga, lükkab kardinad eest ja läheb sõpradega õue mängima.
Õues elab väike konnake ja okastega siilike.
Vahelduseks püüab konnake kärbseid ja siilike kannab okaste otsas talvevarusid.
Ning kui aega üle jääb, saab tita värve õppida.
Vat selline raamat.
Tõele au andes, on beebiraamatuid minult tunduvalt enam küsitud kui kaks korda. Nende ärilisel eesmärgil valmistamisega on pisuke probleem: nad on üüratult töömahukad. Ühe beebiraamatuga läheb sama palju aega, kui suuremapoolse lapitekiga. Kuhu see aeg kaob, ma ei tea, aga eks ta nii on: lõigun üht, kavandan teist, joonistan, aplitseerin, kinnitan ja nuputan. Seda aega, kus üle poole tunni neiukese seeliku jaoks sobivat kangast valisin, ma töötundide hulka ei arvestanud. Samas ei saa ma beebiraamatu eest küsida sama palju kui suuremapoolse lapiteki eest. Einoh, küsida ikka saan, aga...
Õmblusmamsli "viga" on Leiutajateküla Lote, mitte normaalse ärinaise mõtlemine. Kui teha ühesuguste stampide järgi valmis kümme raamatut korraga, siis tuleks ühele raamatule kulunud aeg kindlasti väiksem. Aga mina pusin ikka midagi sellist , mida enne teinud ei ole ning normaalsest "ärist"ei taha kuuldagi. Sestap olen beebiraamatuid õmmelnud pigem vähem ning ise tegemist nautinud.
Asugem kohe lehitsema: Lustaka lillekese sees on väikesed helmed, mis raputades kõrisevad.
Midagi maalähedast: veski ja õunapuuaed.
Või on see hoopis pirnipuuaed. Veski tiivikuid saab vastavalt tuulele keerutada. Kes on veskimees, on saladus aga uks käib lahti ja raamatu omanikul on võimalik järele vaadata. Jahukotis elab pisike nunnu hiireke ning kui päike hakkab puule liiga tegema, saab päikese pilvega katta.
Vat selline raamat.
Tõele au andes, on beebiraamatuid minult tunduvalt enam küsitud kui kaks korda. Nende ärilisel eesmärgil valmistamisega on pisuke probleem: nad on üüratult töömahukad. Ühe beebiraamatuga läheb sama palju aega, kui suuremapoolse lapitekiga. Kuhu see aeg kaob, ma ei tea, aga eks ta nii on: lõigun üht, kavandan teist, joonistan, aplitseerin, kinnitan ja nuputan. Seda aega, kus üle poole tunni neiukese seeliku jaoks sobivat kangast valisin, ma töötundide hulka ei arvestanud. Samas ei saa ma beebiraamatu eest küsida sama palju kui suuremapoolse lapiteki eest. Einoh, küsida ikka saan, aga...
Õmblusmamsli "viga" on Leiutajateküla Lote, mitte normaalse ärinaise mõtlemine. Kui teha ühesuguste stampide järgi valmis kümme raamatut korraga, siis tuleks ühele raamatule kulunud aeg kindlasti väiksem. Aga mina pusin ikka midagi sellist , mida enne teinud ei ole ning normaalsest "ärist"ei taha kuuldagi. Sestap olen beebiraamatuid õmmelnud pigem vähem ning ise tegemist nautinud.
3 kommentaari:
Selle peale oskab ainult vau öelda. Väga vinge on!
Väike Anni on nende jõulude ajal kindlasti väga-väga õnnelik.
Tere! Anni, kellele raamat jõuludel kingiti, on nüüd 5aastane ja suur raamatutesõber. Ka see pehme raamat on alles ja leiab aeg-ajalt ülevaatamist. Ja mis Anni jaoks eriti tähtis - Et mitte keegi, mitte kunagi seda raamatut kellelegi ära ei annaks. Olen talle pidanud mitmel korral kinnitama, et see raamat jääb temaga aegade lõpuni :)
Postita kommentaar