Nagu arvata võib, on selle lapiteki tegemise põhjuseks fakt, et Õmblusmamslil oli riiulisse üüratu hunnik vanasid teksapükse kogunenud. Ega väärt materjali saa ära visata, veel vähem ära anda ega muul viisil likvideerida. Õige lapitehnik vähendab kaltsukoguseid ainult ühel moel- neid lapitekki õmmeldes. Igal juhul on selles tekikeses hulka enam teksapükse, kui minu varasemates teksaprojektides. Ei või pead anda, kas see siin on mu kõige kirjum lapitekk, aga üks värvilisematest kindlasti. Teksa on oma olemuselt pisut igavavõitu. Sestap kombineerisin seda nii kirjuga, kui võimalik, riskides ületada kõik hea maitse piirid. Kindlalt on see Õmblusmamsli kõige filosoofilisem lapitekk, sest inspiratsioon on tulnud eneseabiraamatuid lugedes. Viimati lugesin raamatut "Rahaedu ja sina. Kümme käsku, kuidas saada kümne päevaga rikkaks." No kas see pealkiri just nii oli, aga palju puuse küll ei pannud. Jah, sellelaadsete raamatute lugemiseks peavad head närvid olema, sest põhjuseid, miks käeulatuses olev jõukus siiski pärale ei jõua, on mitmeid.
Näiteks vale sõnastus. Selle asemel, et pidevalt korrutada, "ma saan rikkaks", tuleks ütelda," ma olen rikas". Loomulikult tuleks käituda nagu rikas. (Kui minust tükk aega midagi kuulda ei ole, siis küllap ma jäin Ammende Villas prae eest võlgu ja teenin nõudepesijana tasa.)
Lisaks sellele, ei mingeid kõhklusi ega kahtlusi. (Isegi pärast Ammende Villas nõude pesemist.) Veendumus kohe saabuvast jõukusest peaks olema kaljukindel. Iga pisemgi kahtluseiva viiks selle mägede taha.
Nojah! Rikkaks ma arvatavasti ei saa, aga pole hullu. Õmblusmamsli elufilosoofia on palju proosalisem. Elu on nagu Haanja mäed. Ikka mäest üles ja siis mäest alla. Mõnikord on nii...
Aga miks justnimelt aprillikuu lapitekk. Siristavaid lindusid ja puhkevaid pungasid siin ei ole. Aga siiski! Aprilli ilm ongi selline naljakas, et mõni päev on kõik külmunud ja sinine. Õmblusmamsel on siis täpselt sellise mossis näoga. Aga kui soe päike paistab, on tuju hoopis etem.
Pealegi on mul mingist hägusest ajast meelde jäänud, et aprill on rahvusvaheline teatrikuu. Vat umbes nii kujutan ma ette teatrit. Siinkohal sügav kummardus kõikide teatriinimeste ees.
No ja lõpuks peaks lapiteki voodergi meenutama aega, mis kohati oli nagu aprillinali.
Näiteks vale sõnastus. Selle asemel, et pidevalt korrutada, "ma saan rikkaks", tuleks ütelda," ma olen rikas". Loomulikult tuleks käituda nagu rikas. (Kui minust tükk aega midagi kuulda ei ole, siis küllap ma jäin Ammende Villas prae eest võlgu ja teenin nõudepesijana tasa.)
Lisaks sellele, ei mingeid kõhklusi ega kahtlusi. (Isegi pärast Ammende Villas nõude pesemist.) Veendumus kohe saabuvast jõukusest peaks olema kaljukindel. Iga pisemgi kahtluseiva viiks selle mägede taha.
ja mõnikord on naa... Eks see tuleb siis lihtsalt üle elada ning teada, et paremad päevad on ees.
Pealegi on mul mingist hägusest ajast meelde jäänud, et aprill on rahvusvaheline teatrikuu. Vat umbes nii kujutan ma ette teatrit. Siinkohal sügav kummardus kõikide teatriinimeste ees.
No ja lõpuks peaks lapiteki voodergi meenutama aega, mis kohati oli nagu aprillinali.
5 kommentaari:
Lahe tekk! Üldpildist ei saanud arugi, et teksat on kasutatud, kirjusus pettis ära. Teatrikuu oli minumeelest märts ;)
Väga lahe tekk, ideedest sul puudus ei tule, see on üks mis kindel :) see teatri nägu vaatab jah sellelt tekilt vastu.
Rikas pole mitte see, kel on palju raha vaid see, kes oskab vähesegagi toime tulla :) Lisaks on sul kogu maailma varandus tütarde ja mehe näol olemas ;) Küll see raha ka jõuab õigel ajal kohale. Tekk on tõesti äge! Kas maski taga on peidus igavus või hoopis vastupidi? Ma loen kohe sellest tekist välja idee, kuidas maski taha saab peita tühja halli sisu ja samas halli maski taha saab peita väga värvika sisu. Sügavamõtteline :) Aga jah - aprill on naljakuu, märts teatrikuu ;) Ristime maskid naljaks ümber!
Ehee! Aprill tegi minuga nalja! Paras aprillinali.
Hämming..... võrratu! Kummardus tõelisele meistrile.
Postita kommentaar