Milline mõnus vabadus on ajas rännata. Pärast maikuu õieromantikat jõudsin otseteed küünlakuu talvisesse metsa. Eks see veebruar ongi parasjagu kompromissitu must-valge aeg, kus varjud on tumedad ja valgus ere, et silmadel hakkab valus. Kus külm võtab nina peast aga esimesed päikesekiired soojendavad nii mõnusalt. Jäisesse metsa hakkavad tekkima esemesed elumärgid, esimesed hääled.
Lapiteki suurus on 215x195 ning küünlakuise kompromissitusega olen siin soovinud lapitehnikat ebatraditsioonilises suunas edasi arendada.
Lendav objekt lapitekil on sinilind. Seesama, kes lootust õnne ja rikkust toob. Paraku on minu
joonistamisoskus kasin ja linnuke on kokku pandud Nils Holgerssoni hanest ja internetist leitud lendsaurusest. Ma loodan, et algmodellid ei ole äratuntavad ja pealegi, pärinemine hanest ja saurusest ei vähenda sinilinnu õnnetoovat olemust. Ainult sinine sinilind oleks vast pisut igav tundunud. Seepärast on minu oma pisut särtsakam.
Lapitekk sobiks märksa modernistlikumasse elamisse, kui minul on. Kodu, kus on valged seinad, metallne tume mööbel, palju valgust ja klaasi, mõned üksikud värvilaigud (näiteks lapitekil) ning kus elavad kolmekümnendates aastates edukad äriinimesed. Team Estonia on Etsy blogist leidsin hästi huvitava artikkli "Kuidas leida ideaalset klienti". Tõsijutt! Ma kujutan ette klienti Õmblusmamsli lapiseelikutele ja kleidikestele, kuid lapitekkidega läheb asi segaseks. Samas, lapitekke, eriti suurvorme, meeldib mulle kõikidest asjadest kõige enam õmmelda. Tavaliselt kukub pähe idee ning nagu hullunud märtsijänes tormab Õmblusmamsel kangaid hekseldama, unustades sootuks, kellele ja milleks. Oh häda, ideed on kõik erinevad! Mitte, et teengi rahvuslike motiividega lapitekke Karlovas elavatele boheemlastele. No hästi. Mingem siis selle konkreetse lapiteki kliendi portreteerimisega edasi. Kolmekümnendates äriinimesed, olgu nad Susan ja Bryan elavad New Yorgis, ning on äsja kolinud Manhattani pilvelõhkuja eelviimasele korrusele. Neil on küllaltki avar elamine Lapsi neil ei ole ja seetõttu saavad omale heledaid pindasid ja kroomi lubada. Bryan on investeerimispankur, Susanil on väike, ilutooteid müüv firma. Mõlemad riietuvad elegantselt, toituvad tervislikult, käivad regulaarselt trennis. Vaatamata moodsale elamisele hindavad nad väga naturaalseid, puuvillaseid materjale. Susan, kelles mõnikord tõstab pead väike, kelmikas kunstnikuhing on natuke tüdinenud elamise metallsest olemusest kuid Bryanile meeldib see väga. Sestap leiab Susan kompromissi ja tellib Etsyst Õmblusmamsli lapiteki. Pealegi on lapitekk piisavalt suur, et katta nende kaheinimesevoodit. Alla tuleb veel suur, satsiga, must aluslina. Muster meenutab Susanile tema Põhja Dakotas asuva sünnikodu lumiseid puid ja linnuke tundub lihtsalt tore.
Nojah! Aprillikuu lapitekil on sootuks teistsugune klient.
Lapiteki suurus on 215x195 ning küünlakuise kompromissitusega olen siin soovinud lapitehnikat ebatraditsioonilises suunas edasi arendada.
Lendav objekt lapitekil on sinilind. Seesama, kes lootust õnne ja rikkust toob. Paraku on minu
joonistamisoskus kasin ja linnuke on kokku pandud Nils Holgerssoni hanest ja internetist leitud lendsaurusest. Ma loodan, et algmodellid ei ole äratuntavad ja pealegi, pärinemine hanest ja saurusest ei vähenda sinilinnu õnnetoovat olemust. Ainult sinine sinilind oleks vast pisut igav tundunud. Seepärast on minu oma pisut särtsakam.
Lapitekk sobiks märksa modernistlikumasse elamisse, kui minul on. Kodu, kus on valged seinad, metallne tume mööbel, palju valgust ja klaasi, mõned üksikud värvilaigud (näiteks lapitekil) ning kus elavad kolmekümnendates aastates edukad äriinimesed. Team Estonia on Etsy blogist leidsin hästi huvitava artikkli "Kuidas leida ideaalset klienti". Tõsijutt! Ma kujutan ette klienti Õmblusmamsli lapiseelikutele ja kleidikestele, kuid lapitekkidega läheb asi segaseks. Samas, lapitekke, eriti suurvorme, meeldib mulle kõikidest asjadest kõige enam õmmelda. Tavaliselt kukub pähe idee ning nagu hullunud märtsijänes tormab Õmblusmamsel kangaid hekseldama, unustades sootuks, kellele ja milleks. Oh häda, ideed on kõik erinevad! Mitte, et teengi rahvuslike motiividega lapitekke Karlovas elavatele boheemlastele. No hästi. Mingem siis selle konkreetse lapiteki kliendi portreteerimisega edasi. Kolmekümnendates äriinimesed, olgu nad Susan ja Bryan elavad New Yorgis, ning on äsja kolinud Manhattani pilvelõhkuja eelviimasele korrusele. Neil on küllaltki avar elamine Lapsi neil ei ole ja seetõttu saavad omale heledaid pindasid ja kroomi lubada. Bryan on investeerimispankur, Susanil on väike, ilutooteid müüv firma. Mõlemad riietuvad elegantselt, toituvad tervislikult, käivad regulaarselt trennis. Vaatamata moodsale elamisele hindavad nad väga naturaalseid, puuvillaseid materjale. Susan, kelles mõnikord tõstab pead väike, kelmikas kunstnikuhing on natuke tüdinenud elamise metallsest olemusest kuid Bryanile meeldib see väga. Sestap leiab Susan kompromissi ja tellib Etsyst Õmblusmamsli lapiteki. Pealegi on lapitekk piisavalt suur, et katta nende kaheinimesevoodit. Alla tuleb veel suur, satsiga, must aluslina. Muster meenutab Susanile tema Põhja Dakotas asuva sünnikodu lumiseid puid ja linnuke tundub lihtsalt tore.
Nojah! Aprillikuu lapitekil on sootuks teistsugune klient.
1 kommentaar:
Sa oleks ikka pidanud toa ka pildistamiseks modernseks võõpama ;) See hingelind seal metsas on väga armas! Täpiks i peal :) Ja i - ehk ilus-ilus lapitekk!
Postita kommentaar