Vähesed saavad vist ütelda, et alustasid modellikarjääri paariaastasena emme blogi tarvis. Pärast pikka harjutamist tuleb juba päris kenasti välja. Kaadris pole näha üksikuid käsi- jalgu ega udukogu, kes nendega meeleheitlikult vehib, vaid veidi igavleva näoga tütarlast, kes seelikudemostreerimistöö ilusasti ära teeb. Et juba jälle ja seelikut nagunii endale ei saa. Ei ole ma oma last ilma jätnud. Tal on juba neli lapiseelikut ja pooled neist roosad.
Nonii, veel üks lapiseelik, sedapuhku hästi õrn ja tütarlapselik. Sobib tüdrukule pikkusega +/-120. Ligikaudu seitsmeaastasele. Minu neiukesele on seelik veidi pikk. Varbad võiksid ikka välja paista. Aga miks selline kevadvärvides seelik sügisesse? Noh, kuidas see nüüd oligi, et rege rauta suvel ja vankrit talvel.
Minult küsiti, et millised näevad välja minu seelikute pahemad pooled. Ega siin mingit raketiteadust ole, õmblusi kantima pole hakanud, kuigi, alläär on kandiga. Hädast aitab välja sõber overlok ning satsid on veel õmblusmasinal korralikult kinni tepitud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar