13. juuli 2014

Tarvilikku tegemist.

 

Need siin ei ole püstoli kabuurid. Olen nõnna rahumeelne inimene, et tulirelvaga kusagile vehkima ei lähe.


Need vutlarid siin on käärikeste jaoks ja väga vajalikud asjakesed. Umbes nagu vardataskud kudujatele.
Kuna ööbin ühes kohas ja õmblen teises kohas siis paratamatult tuleb tööd ööbimiskohta kaasa võtta. Vastasel korral ei jõuaks ma oma töödega mitte kusagile. Mugavam on kaasas tassida lõikamistööd. Kui enne vedasin vaid kangaid, siis nüüd, väga kahetsusväärsetel asjaoludel, tuleb ühes võtta ka käärid. Kahetsusväärne on see, et kodus olevad käärid hammustasid nööpnõela. Nüüd siis tuleb oma ainukesi ning roppkalleid rätsepakääre hoida nagu sedasamust pilpa peal ja kaasas vedada nagu kass poegi. Nõnda reisivad minu ja tütre käärikesed soojas ja pehmes taskus ( soojus pole vast kõige olulisem), kaitstuna kõige kurja eest sest hää tööriist on töö aluseks.
Kääritaskud on loomulikult taaskasutus. Tehtud kõigest, mis näppu jäi.

2 kommentaari:

Jane ütles ...

Käisime Hansalaadal. Seal müüdi ragulkasid :D Vaatasin algul, et ideaalne ragulkakott :D

Anonüümne ütles ...

Mul juhtus hiljuti sama asi, et käärid hammustasid nööpnõela ja nüüd olen ma nagu vigane, sest need olid kõige paremad käärid. Ma mõistan täiega seda kääripoputamist. :)) Peaks isegi millegi sarnase pesa peale mõtlema, väga nunnu on!