Puhkus ja "puhkus"

Nonii, ongi puhkus läbi ja Helsingis ämma juures käidud. Või mis üleüldse on puhkus minusuguse jaoks? Minu kallis mees arvab, et ma olen pidevalt "puhkusel", sest mida muud saaks mittepalgatööl käiv mõningase majapidamisega ning nelja lapsega naine ikka olla. Igatahes hõlmas minu "puhkus" enne puhkust päris korralikku õmblemismaratoni, sealhulgas ühte unetut ööd. Kliendil oli väga kiire. Ühte nädalasse mahtusid pidulik kleit tütarlapsele, vennakestepaarile pluusid, püksid ja vestid vanemate pulmapeoks, suviselt kelmikas lapiseelik ja lapitehnikas poekott. Pulmariietest ei jõudnud ma piltigi teha. Kui nüüd arvata, et pärast kõike seda ei taha ma õmblusmasinat nähagi, siis vale puha. Juba esimesel päeval ämma juures tundsin õmblusmasinast hullu puudust. Ärajäämanähtusid proovisin kompenseerida kümnekilomeetriste jalgsimatkadega vabasse loodusesse, pälvides sellega ämma hukkamõistu. Säärane ringitatsumine ei vastanud põrmugi tema ettekujutusele puhkusest.

 Jajah, kaljudel turnimine on minu puhul täiesti tavaline. See kompenseeris jalgratta puudumist.

Aga nüüd "puhkusest". Lapiseelik Marele. Hull lugu, et minu enda seeliku kangad on täpselt samad (kliendi soovid), kuid selliseid seelikuid minu sulest enam ei tule. Riie sai otsa.

"

Täiesti tavaliselt ebatavaline musta värvi poekott. Esialgselt oli kott täiesti must. Ebatavaliseks teeb koti  sinihallitusvastase vedeliku ebaotstarbekas kasutamine. See, nimelt, on minule teada olevatest vahenditest kõige parema valgendava toimega ja ühtlasi võitleb ka kotis pesitseva sinihallitusega. Ma loodan, et mitte sinihallitusjuustuga.

Põhjus, miks ma iga tellimustöö üle siiralt rõõmustan, on minu uue fotoka fond. Vana fotoaparaat teeb juba viimaseid hingetõmbeid. Viie aasta pärast peaks vajalik summa koos olema, kuigi sõbranna Kadri arvab, et ma täidan viisaastaku plaani ühe aastaga.