24. mai 2014

Me Made May. Projekt nr 13, 14, 15 ja 16

Nöörvoltide ja nööpidega pluus on mul trikotaazist õmmeldud asjade seast üks keerukamaid. Tavaliselt ei viitsi ma trikotaaziga väga hullusti pingutada. Piilun parajasti, kas saan kuiva nahaga poes käidud. Seekord vedas.

Küll ei läinud kolmapäeval nii hästi ja minu roosa jakikene, millega raamatukogus käisin, ligunes paduvihmas täielikult. Tuli riideid vahetada ning  helesinise velvetjakikese peale ümber orjenteeruda. Igavlev nägu on mul sellepärast, et tavaliselt kestab teekond lasteaiast korterini terve tunni kuigi vahemaa on paarsada meetrit. See sisaldab kõikide läheduses asuvate ning lastele mõeldud atraktsioonide külastamist.


Hipiseelikus Õmblusmamsel suhtleb linnalehmaga. Linnalehm ei arvanud hipiseelikust midagi, vaid mugis rahulikult edasi.See oli üks väheseid kordi, kui ma miskit naiselikumat selga sain. Tavaliselt olen lootusetu püksik ehk püksikandja.


Aga püksikandja olen ma oma vana, kriuksuva jalgratta tõttu. Minu jalgrattahooaeg algab, kui suuremad hanged sulanud ja ei ükski kuumus, külmus, paduvihmad ega tormid suuda mind peatada. Jalgratas vajab mugavaid riideid.  Nagu need sitsipüksid, mis näevad välja nagu ööpesu, kuid on tegelikult disainitud spetsiaalselt sõidumugavust arvestades. Et asi vähegi parem oleks, panin selga enda õmmeldud lihtsa lillelise maika.


1 kommentaar:

Anu ütles ...

Tõeliselt ilus hipiseelik!