(Punane mütsike on tegemisel.)
Sedakorda eestpoolt täiesti tavaline punakirju lapiseelik. Mõnusalt suvine, pehmest puuvillasest, hästi veniva kummiga.
Aga tagant.... pisuke mamslikrutski.
Pitsivahune slepp on sellepärast, et mulle ei meeldi täiesti tavalisi asju õmmelda. Kord soovisid suuremad tüdrukud omale lihtsaid musti maikasid. Oli nende õmblemine alles vaev ja hingepiin ning päris korralikult ma ülesandega toime ei tulnudki. Ikka sai maikadele paar värvilist tutakat lisatud. Pitsid- satsid on mõeldud selja taha. See annab lapiseelikule kergelt lossipreililiku mulje.
Selline seelik oleks suurepäraselt kevadisse Stokholmi sobinud. Käisin nädalavahetusel kruiisil ja ilm oli nii kaunis. Jumal tänatud, sest vihmaga oleks paras vaev nõnda arvukalt kilomeetreid maha kõmpida. Pool minu sussidest kulusid Stokholmi uulitsatele, nii et mind võib nüüd auga Kingpooliks kutsuda. Esiti lootsin, et kõik Rootsimaa kangapoed rivistavad end minu auks kuninga palee ette ritta, aga ei miskit. Mitte ühtegi kangapoodi ei kohanud.
Sedavastu käisime Millesgardenis, mis on kohalik skulptuuride ja purskaevude aed ja äraütlemata kaunite vaadetega kohake mere kaldal.
Küll ei mõista ma, miks kõik kujud alasti olid.
Ainult ristil kannatavale Kristusele oli kipsist niudevöö ümber antud. Rootsimaa isetegijatele oleks selle koha pealt palju tegemist -teemal "paneme Millesgardeni kujud riidesse."
Kuninga palee jättis kuidagi halli ning kandilise mulje. Parasjagu vestis jommis Inglise poissmees vaesele vahisõdurile anekdoote. Vahisõdur pidas hästi vastu. Vuntski ei liikunud.
Edasi suri fotoaparaadi aku ära, kaotasime lapsed pooditesse ning laevale jõudmiseks tuli teha kaks kilomeetrit laussprinti. See lidumine jääb kauaks meelde, kuis vedurina ähkiv, näost punane Õmblusmamsel viimase reisijana laevale jõudis.
Kogu selle kupatuse peale tuli mul kole nohu ja pisike tütreke oli kodus kõrvapõletikku jäänud... aga ei mingit halisemist. Paar päeva veel, ning algab Me Made May.
Sedakorda eestpoolt täiesti tavaline punakirju lapiseelik. Mõnusalt suvine, pehmest puuvillasest, hästi veniva kummiga.
Sedavastu käisime Millesgardenis, mis on kohalik skulptuuride ja purskaevude aed ja äraütlemata kaunite vaadetega kohake mere kaldal.
Ainult ristil kannatavale Kristusele oli kipsist niudevöö ümber antud. Rootsimaa isetegijatele oleks selle koha pealt palju tegemist -teemal "paneme Millesgardeni kujud riidesse."
Edasi suri fotoaparaadi aku ära, kaotasime lapsed pooditesse ning laevale jõudmiseks tuli teha kaks kilomeetrit laussprinti. See lidumine jääb kauaks meelde, kuis vedurina ähkiv, näost punane Õmblusmamsel viimase reisijana laevale jõudis.
Kogu selle kupatuse peale tuli mul kole nohu ja pisike tütreke oli kodus kõrvapõletikku jäänud... aga ei mingit halisemist. Paar päeva veel, ning algab Me Made May.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar