Õmblusmamsli auhinnatud blogi.

Ohoo, mida ma näen!  Särtsuliine on mulle blogiauhinna saatnud. Selle pääle ei oska muud öelda, kui suured tänud vääriliseks pidamast. Vat, mida huvitavat maailma blogitajate seas ringleb.

Sellised on reeglid:
1. Saada link sellele blogijale tagasi, kes sind auhinnaga premeeris.
2. Vasta 11. küsimusele, mis sulle esitati ning küsi oma nominentidelt samuti 11 küsimust.
3. Pärja 11 blogijat sama auhinnaga, kes sinu meelest on seda auhinda väärt ning kellel on vähem, kui 200 jälgijat.

Julgen seda nimetadagi uute blogide avastamise auhinnaks.
Ega Õmblusmamsel tea tegelikult netiavaruste ringlusest suurt midagi. Õmblustoas on kompuuter aeglane kui magav tigu ja kodus joostakse arvutile tormi. Loomulikult kaotan võidujooksu mina ja pääsen netti siis, kui kodune kogukond magab. Nii et, kui maailma lõpp saabub ja arvutivõrgud langevad, ei tea Õmblusmamsel sellest midagi, vaid õmbleb oma õmblustoas rahulikult edasi. Nüüd vähemalt leidsin veel mõned toredad õmblusblogid.
Aga mis siis ikka. Siin on Särtsuliine küsimused ja minu vastused:

Kui vana Sa olid, kui käsitööga esimest korda tutvust tegid?
Oma esimese kleidi õmblesin, kui olin 12 või 13. Mul oli vana vändaga õmblusmasin, naabritüdruk väntas ja mina juhtisin. Tuli sellest vast hirmus hilp aga ma käisin kleidiga tükk aega üsna uhkelt ringi.

Kas kooli ajal meeldis käsitöötund?
Sugugi mitte. Minu sokid-kindad ja muud heegeldised tegi ema valmis. Käsitöökauge inimesena õmbles ta minu eest koguni kittelkleidi. Võttis Nr. 41 suuruse "Nõukogude Naisest" ja tegi. Ma võisin selle asja kaks korda ümber keerata. Tõsisem huvi tuli tublisti hiljem.

Kes on olnud Sinu peamine õpetaja?
Kõige tähtsam õpetaja õmblemise alal on olnud vajadus. Muidugi ei saa unustada Helit, oma rätsepa eriala õpetajat.
Kes on Sinu suurim eeskuju?
Mind vaimustavad inimesed, kelles on nii loovus kui oskused. Marja Matiisen, Elle Ikävako. Aga kui mitte nimetada konkreetseid nimesid, on minu eekujuks vanad , targad, elukogenud naised. Need, kellest kiirgab elutarkust.
Mis Sind inspireerib?
Loodus, positiivsed inimesed, tundmata teed ja rajad.
On Sul veel hobisid?
Armastan kirglikult lugeda ja jalgrattaga kulgeda.
Parim lõõgastus.
Tassike head teed kamina ääres.
Kui Sa suureks saad, siis kelleks saad?
Ma ei tea muidugi, millal mul õnnestub nii suureks saada, et ma kord vanaemaks saaksin. Kusagilt lapsepõlvest on mul mälestus, et vanaemad on suured ja pehmed.
Lemmik muusikapala?
Muusikapala kohta ei teagi, aga lemmiklaulja on Lauri Saatpalu ja suurim kontserdielamus tuli Tuva kõrilaulikutelt.
Sinu parim omadus?
Püsivus, visadus.Üsna hea fantaasia, kuigi, mõnikord on sellega raske.
Üks elu põhimõte?
Elu on nagu Haanjamaa. Kord mäest alla, siis mäest üles.

Oma küsimuste edasisaatmisega läheb veidi keeruliseks. Kui 11 Eesti blogijat saadavad oma küsimused edasi teistele 11-le Eesti blogijale, läheb blogimaastikul varsti kitsaks. Nõnda palju ma inglisit ei pusi, et end täielikult välismaalastele arusaadavaks teha. Sestap valisin välja ühe, ja see on Dominica, kes alustas oma isetegijavälise blogiga alles äsja ning väärib kindlasti tähelepanu ning tunnustust. Mulle tohutult meeldib, kui blogis on lisaks käsitööle tegija mõtteid, tundeid, arvamusi.
 Peale selle laisklesin ka küsimustega, aga, "kui kõike ei jõua, tee pool". Nõndaks:

Kui palju aega päevast võtad käsitööle?
Kas mõnikord on näputööisu ka ära kadunud?
Miks blogid?
Kas teed oma tööd peast, või kasutad ajakirjade- raamatute abi?
Mis teeb päeva kauniks?
Mis värvi on Sinu unistuste elevant?

Aga et asi väga käsitööväliseks ei läheks, siis valmimas on Õmblusmamsli lasteriiete kollektsioon  KIRJU LIBLIKA SUVI 2014. Aga sellest järgmises postituses.