Vahepeal läks ilm ikka kole külmaks. See tekitas küsimuse et, miks käin mina õhukesest seanahast tsimmikinnastega, kui mul oleks vaba voli enesele korraliud pakasekäpikud õmmelda. Mõeldud õmmeldud, ja koguni kaks paari. Ehk on kusagil veel keegi, kel näpud külmetavad.
Kindad number üks. Tulipunase lillekese meisterdasin vanade kampsunite tükkidest lapimaali tehnikas.
Kasutasin Kirbla seeliku motiivi.
Kindad number kaks. Siin on esindatud tükike kihnu tanukirjast ning muster toksitud õmblusmasinal vabakäe tikandis. Kinnastel on mõnus ja soe vanadest kampsunitest vooder.
Mustrid võtsin Irina Tammise ja Elo Lutsepa Eesti tikandite mustrilehelt, aga ega minu kätetöö eriti originaali meenuta. Palun Kirbla ja Kihnu rahvalt vabandust nende kandi mustrite väärkasutamise pärast ja ega ma ka tõepoolest mingi ortodoksne käsitööline ole. Ma väänan ikka mõnuga. Ikka tanukirja toolile ja kindakirja kotile ning ristiinimese kombel ma nagunii tikkida ei mõista. Heldus, kui mul tuleks kunagi klassikalised rahvariided teha. Parem ei proovi. Midagi võiks ka pühaks jääda.
Kindad number üks. Tulipunase lillekese meisterdasin vanade kampsunite tükkidest lapimaali tehnikas.
Kasutasin Kirbla seeliku motiivi.
1 kommentaar:
Mõnusad! ;) Täpselt sellised pehmed ja soojad nagu külma ilma jaoks kindad olema peavad.
Postita kommentaar