Ühel ilusal päeval nägin kummalist pilti. Eideke lähenes vöötrajale ja kui auto pea seisma jäi, keeras ta selja ning kõndis kaugemale. Ja nõnda mitu korda järjest. Kui tädike tigedalt minu poole pöördus, et ma oleks võinud ikka auto läbi lasta, sain aru, et eideke üritab mingil äraspidisel moel viisakas olla ja mitte autojuhte tülitada. Teine äärmus on need mutid, (mutt, kui mustalt riietatud pimeduseloom) kes täieliku enesestmõistetavusega auto rataste ette kargavad ning eeldavad, et autojuhid nende samme telepaatiliselt tajuvad. Tavaliselt ei ole säärastel "muttidel" mingitki asjandust küljes, mis neid pimeduses ja udus nähtavaks teeks. Seeaastane veebruar teeb ju au igale novembrile. Ma ei usu, et helkur elusid päästaks, kui endal silmi ega mõistust pole, aga abiks ikka. See kotike on Õmblusmamsli tütrele, kes tavaliselt õhtututi mingeid salapäraseid asju ajab. Näiteks käib trennis või kohtub sõpradega.
Koti sisemus on täiesti tavaline. Lukk, vooder, sisetasku. On vaid üks pisuke erinevus. Nüüd on mul päris oma Õmblusmamsli märk, mis on nagu arvatagi võiks, lustaka näoga kirju nööp.
2 kommentaari:
See on Hawai quilting Krista style :P Mulle hullupööra meeldib! Ma peaks endale ka midagi taolist tegema :P
Väga vahva kott :)
Postita kommentaar