Seelikuid ei ole kunagi liiga palju. Minul on neid pigem liiga vähe. Võiks öelda, et mul on lausa seelikupõud ning seelikupark ootas ammugi täiendust.
Lapiline pikk seelik sai tegelikult valmis juba suvel minu Soomemaa reisiks ning selle tegemisel oli üksainus eesmärk- edevus. Tahtsin välja näha mitte nagu suvaline reisisell, vaid eristuda üldisest soomlaslikust massist. Mulle tundub, et Soomes eelistatakse veelgi trikotaazlikumat stiili, kui Eestis ning Soome naine eriti oma naiselikku poolt ei rõhuta. Ühesõnaga, seelikut saatis edu ning ma tundsin enesel nii mõndagi üsna pikka pilku pealaest jalatallani. Seeliku tegin ilma lõiketa lapikesi ritta ladudes.
Sinine hipiseelik on selleaasta toodang. Mõnikord tahahs ka kodus olla naiselik ning pikas seelikus ringi lehvida. Senini , häbi tunnistada, kandsin oma vanema tütre oma. Kuna tütar on saledam kui mina, jätsin nööbi lahti ning panin pikema pluusi peale. Nüüd tegin siis päris oma maksiseeliku, mitte ei pea kasutama tütre vana.
Sarnane seelik on Maretis 05.2013 Heldus, milline kangaröövel selline lõige on. Seda enam, kui detailid diagonaalis välja lõigata. 79 cm. kitsast nõukaaegsest sitsist ei tulnud kuidagi välja. Seega tuli lõige lõhki lõigata ning hipiseelikust sai ikkagi lapiseelik. Seljas on seelik, muideks, väga mugav aga seljapildid tulevad maikuus.
1 kommentaar:
Sa oled nii tubli! Mulle kohe väga-väga meeldib see valge-punastes toonides lapiseelik, vaataks ka kohe pikalt peanupust jalatallani üle :) Tundub, et ma pean oma punase lillelisse kangasse ka käärid lööma :P
Postita kommentaar