Toolituuning

  Oh, kuidas mulle "enne ja pärast" projektid meeldivad! Tavaliselt muidugi unustan "enne" pildi ära ning meelde tuleb mul see siis, kui nuga asjale sisse löödud.

Ma ei tea, kuidas see mööblitööstuse häbiplekk elamisse sattus, aga toa ehe ei olnud ta ka uuena. Eelmise aasta lõpus toimusid Pärnu Vanakooli Keskuses mööbli renoveerimise kursused. Seetõttu julgesingi ette võtta mu oma liistudest nii erineva projekti. Nühkimist, pühkimist ja värvimist oli tublisti, aga asja sai. Võin vähemalt uhkusega öelda - ise tegin.

Kui arvate, et see uue kuue saanud tool on Õmblusmamsli tütrele, siis eksite. See on hoopis mu mehele, kes tihtipeale peab mu õmblustoas istuma ja kaua-kaua ootama, millal ma iga hetk ning otsekohe lõpetan veel viimased kolm sentimeetrit õmblust.
Aga nüüd fanfaarid kõlagu ning lipud lehvigu. Mulle eneselegi üllatusena olen juba kaks aastat blogitanud ja  netiavarustesse oma üllitisi paisanud. See oli 3. jaanuar 2012, kui ma oma rohelise lapiteki Isetegijasse postitasin. Tänaseks olete näinud juba 78 õmmeldud ja mitteõmmeldud asja. Staarblogitajatega võrreldes olen muidugi veel lapsuke, aga eks ma kasva. Vähemalt loodan, et on, mida vaadata, ja et välja ei vilistata. Palju jõudu ning kiiret netti ja nutti kõikidele blogiomanikele!