21. nov 2013

Metro medallion

Nonii! Valmis saime!
Ma ei ole ennast veel meietama hakanud, vaid minu kallis meespool sai minu uue blogi valmis ja mina ohkisin sel ajal kõrval ning lõikusin närviliselt kaltsu.(Mis kaltsu, sellest edaspidi.) Eks see blogi ongi nagu püksid. Kui vanad veidi kitsaks jäävad, tuleb uued õmmelda.  Aga püksid jäävad ikka püksteks, seega jätkan säält, kus Isetegijas pooleli jäin.
 Aga nüüd lapitekist, mida ma nii truult uue  blogi jaoks hoidsin.
Olgu selle Ameerikamaaga kuidas on, aga paistab nii, et sääl on tõeline lapitehnika paradiis. Tundub, et vähemalt pooltel USA memmedel  on toanurgas oma long-arm quilted machine, millega nad oma perfektseid tepinguid teevad. Sellest innustust saades meisterdasin oma esimese Metro medallioni nimelise mustriga lapiteki. Tegelikult tahtsin  proovida, kas tavalise kodumasinaga on võimalik 170x 220 lapitekki tihedalt vabakäe tikandiga läbi teppida. Vastus on: jah, see on võimalik, kuigi mitte kõige kergem ülesanne. Õmblusmasin peab olema lauaga ühel tasapinnal, mittelibisevad kindad käes ning kange tahtmine põues.
Kõige suuremaks ohuks on teppimisel tagumisele poolele tekkivad kortsukesed. Sellega ettevaatust! Mina piilusin pidevalt lapiteki alla ja reageerisin esimese jama tekkimisel.
 Muideks, kui piltidel klikkida, lähevad nad suuremaks. ( Ma vähemalt loodan seda.)  Vahvat Õmblusmamsli blogi nautimist.

4 kommentaari:

Kadri Kivistik ütles ...

Sa oled lihtsalt võrratu! Kogu su loomingulisus paistab siit blogist välja! Minu meelest on see fantastilise kujundusega ja väga ilusate toonidega blogi! Pikk pai sulle ja su kaasale imeilusa koostöö eest! :) Loodan edaspidi kohe hästi palju postitusi siin näha :P

Unknown ütles ...

See on üks vahva tekk!

Anonüümne ütles ...

Tubli!

Anonüümne ütles ...

Tubli! Suur töö on nüüd tehtud tehtud, aga see on alles algus :)
Jõudu sulle edaspidi nii blogimiseks kui ka õmblemiseks !